SELF ACTIVE MARINE OMEGA3 120kps/280kps

Active Marine Omega3 varustab organismi asendamatute oomega-3-rasvhapetega. Kapsli kujul toodet on lihtne tarbida kogu päeva jooksul, annus on täpne ja puudub spetsiifiline kalamaitse.

Oomega-3-rasvhapped alandavad vererõhku, triglütseriidide taset, normaliseerivad verehüübivust, aitavad vähendada trombide teket ja muudavad veresoonte seinad elastsemaks. Samuti vähendavad oomega-3-rasvhapped põletikureaktsioone, millel on kasulik mõju ka näiteks liigesevalude ja nahaprobleemide korral. 

Uuringute kohaselt tõhustavad oomega-3-rasvhapped keharasvade lagundamist ja aitavad säilitada lihasmassi kaalulangetamise ajal ning omavad positiivset mõju liigeste tervisele. Kalaõli sisaldab oomega-3-rasvhappeid pikaahelaliste, imenduvate, aktiivsete EPA- ja DHA-rasvhapetena. EPA ja DHA on olulised südamele ja arteritele, ajule ja paindlike liigeste jaoks.

Toime

• Suurendab rasvapõletust
• Vähendab põletikku, tõstab immuunsust
• Vähendab stressi mõju organismis
• Organismile asendamatu rasvhape

Kellele?

Oomega-3-rasvhapped kuuluvad kui organismile hädavajalikud rasvhapped iga tervisest lugu pidava inimese menüüsse. Oomega-3 on eriti kasulik kaalulangetajatele, liigesevalu korral ja südame-veresoonkonna probleemide korral.

Kasutamine

3 kapslit päevas koos toiduga. Võib võtta vajaduse korral ka suurema annuse, näiteks liigesevalu, põletiku või dieedi korral. Üleannust oomega-3-st ei saa.

Koostis: Kalaõli, želatiin, E -vitamiin

2011. aastal viidi läbi uuring, et välja selgitada oomega 3 rasvhapete võimalik mõju lihasvalkude ainevahetusele. Vaatlusalusteks oli 9 tervet inimest vanuses 25-45 ning neile manustati 8 nädala jooksul 1,5g DHA-d ja 1,86g EPA-t päevas. Mõõdeti lihase valgu, DNA ja RNA kontsentratsiooni ning valgusünteesi intensiivsust. Pärast rasvhapete manustamist ilmnes uuritavatel võrreldes algtasemega insuliini ja aminohapete infusioonile tugevam anaboolne reaktsioon, mis väljendus valgusünteesi ulatuslikumas intensiivistumises. Veel oli võrreldes algtasemega suurem valgu kontsentratsioon lihases

DOMS ehk hilinenud algusega lihasvalulikkus on tuttav nähtus igale vähegi sporti harrastanud inimesele. Sümptomid varieeruvad kergest lihashellusest kuni tõsise kurnava valuni, mis segab treeninguid ja elu üldiselt. Need tugevnevad 24 tunni jooksul peale treeningu lõppu ning eskaleeruvad 24-72 tunni jooksul peale treeningut. Sümptomid kaovad kui treeningust on möödunud 5-7 päeva. Kõige sagedasemalt haarab DOMS inimese siis, kui sportlased naasevad treeningpuhkuselt või sooritavad mõnd harjutust, mis on nende jaoks uus. Peamiselt seostatakse DOMS-i treeningutega, kus on ülekaalus ekstsentriline lihastöö. Tavainimesel võib DOMS tekkida lihtsalt ebatavaliselt suuremahulise treeningu tagajärjel. Tegemist on ühe kõige sagedasema ja korduvama spordivigastuse vormiga, mis pärsib sportlaste sooritusvõimet ja segab normaalset treenimist (Cheung et al., 2003).

Üheks DOMS-i tunnuseks on lokaalne põletik mille sümptomiteks on valu, paistetus ja tõusnud temperatuur. 2011. aastal läbiviidud uuringus püstitati hüpotees, et oomega 3 rasvhapete manustamine vähendab lihasvalulikkust, käe ümbermõõtu ja naha temperatuuri 48 tunni jooksul pärast ekstsentrilise küünarliigese fleksiooni harjutuse sooritamist, mis mõjutab m. Biceps brachii-d.

Vaatlusalusteks oli 11 inimest vanuses 35 +- 10 aastat, sealhulgas 8 naist ja 3 meest. Harjutust sooritati kahel korral: esmalt pärast 14 päeva, kus oomega 3 annus oli piiratud ning seejärel 14-päevase ω- 3 manustamise järgselt. Harjutust sooritati 2 seeriat 60 sekundilise puhkeajaga nende vahel. Lihasvalulikkuse, käe ümbermõõdu ja naha temperatuuri mõõtmised teostati enne harjutuse sooritamist ning 48 tundi pärast sooritust. Lihasvalulikkus suurenes harjutuse sooritamise tagajärjel ning pärast oomega3 manustamist oli valulikkuse suurenemise määr 15% väiksem kui ilma oomega 3 manustamiseta. Ilma oomega 3 manustamiseta oli 48 tunni järgselt pärast harjutuste sooritamist õlavarre ümbermõõt suurenenud, kuid pärast rasvhapete manustamise perioodi sellist nähtust ei esinenud. Nahatemperatuuri tõusu treeningujärgselt ei täheldatud (Jouris et al., 2011).

Ka juba väga treenitud vastupidavusalade sportlased, kel kõrge aeroobne võimekus, on suutelised treeningsooritust parandama. Areng põhineb skeletilihase adapteerumisel, mis omakorda tähendab oksüdatiivsete lihaskiudude osakaalu suurenemist ja paremat võimet kasutada hapnikku lihastööks vajamineva energia genereerimisel. Intensiivse treeningu paratamatuks tagajärjeks on perifeerne vasokonstriktsioon, mis on põhjustatud arteriaalse barorefleksi aktiviseerumise poolt. See toob kaasa ka kõrgenenud vererõhu. Mehhanismiks, mis seda nähtust vähendab, on endoteelist sõltuva dilatatiivse kapatsiteedi tõus. On teada, et selle tõusu juures mängib olulist rolli lämmastikoksiidisisaldus vereplasmas (Žebrowska et al., 2014).