Grupisõit. Lõbu või lõputu õudus?

Eks sama dilemma valitseb ka maastikuratturite seas, kes esimesi kordi satuvad kas võistlustel või treeningul grupis sõitma. Kuidas õigesti käituda? Kuidas saab õudusest lõbu ja lõbust õudus? Seda püüangi järgnevalt lahti seletada nii kuis oskan. Targemad korüfeed võivad järgnevasse juttu teha korrektuure ja täpsustusi, saates need minu mailile [veiko ätt hobisport]. Samuti on oodatud lisaküsimused ja täpsustamist vajavad seigad.

Juttu alustan sellest, kuidas käituda grupitrennis. Samad reeglid kehtivad laias laastus ka võistlusel. Eks sellest saab igaüks vast ise aru, mis on ainult treeningute tava ja mis võistlusele ei sobi.

Milleks grupitreeningud üldse? Parem kütan üksi, aga rattarallile lähen ikkagi. Üksitreenijatel puudub tihtilugu grupisõidu oskus ja julgus. Seda saabki harjutada ainult grupis sõites. Parem on seda teha treeningul, kus on asi organiseeritum, kiirused väiksemad ja sõitjatel pilt selgem :). Gurpis sõites lähevad pikad mahutreeningud kiiremini, saab paarilisega juttu ajada ja pole nii igav kui üksi. Kas vanad kalad võtavad algaja punti? Ikka võtavad (alati on ka erandeid, aga tõenäosus väike). Vana kala pole loll. Algajat treeningul koolitades tõstetakse ka võistluste ohutust. Kasu on kahepoolne. Tuleb julgelt punti hüpata ja silmad lahti hoida ning vajadusel küsida. Küll siis õpetatakse. Mis ja kuidas. Millal on õige aeg alustada grupisõidu treeninguga? Kunagi pole hilja. Kõige parem on seda teha varakevadel. Siis on lihtsam leida treeningukaaslasi ja ka tempo on rahulikum.

Kuidas grupitreeningutel sõidetakse? Sõidetakse paaride kaupa ning üksteise järel. Pundi saba võib olla vastavalt tuule suunale nihkes. Tuules sõitmise plussidest teab ehk igaüks midagi ja sellel vast pikemalt ei peatu. Esimene paar dikteerib grupi tempot (Mis on kas eelnevalt kokku lepitud arvestades hooaega ning osalejate võimeid või kujuneb treeningu käigus vastavalt osalejatele). Seda nimetatakse siis vedamiseks.

Mida vedades teha ei tohi?
1. Vedades ei ole ilus tempot kõigutada. Sõita tuleks ühtlase koormusega. Just koormusega, mitte kiirusega. Allamäge kiirus kasvab ja ülesmäge väheneb.
2. Sõites tuleb hoida sirget joont. Ei tohi poogeldada vasakule-paremale. Takistustest teel tuleb varakult teavitada ka teisi ning nendest mööduda sujuvalt ning varakult trajektoori ette planeerides.
3. Ei tohi teha järske ning äkilisi manöövreid, sest Sinu tuules sõitev kaaslane võib olla oma esirattaga kohakuti Sinu tagarattaga. Äkiline jõnks 'õiges suunas' ning.... kujutage ette, kuidas doominoklotsid kukuvad.

4. Sama kehtib pidurdamise kohta. Järske pidurdamisi tuleb vältida. Ristmikule jõudes tuleb hoog sujuvalt maha võtta ja sellest ka märku anda (märkuandmisest räägime kohe varsti). Kui liikluses räägitakse turvalisest pikivahest, siis rattasõidus see puudub. Tuleb usaldada oma treening/võistluskaaslasi ja loota, et nemad ka on seda juttu lugenud või teavad seda niikuinii. Kui Sa ei usalda oma eessõitjat, tee talle selgitustööd või võistlustel sõida temast eespool.
5. Peale raske tõusu lõppu säilita mõneks ajaks madalam kiirus kuna pundi saba võib olla alles poolel mäel ja tempot tõstes tekib kummipaela effekt. Punt venib pikaks ning viimased peavad tempot tõstma, et punti tagasi jõuda. Nõrgem kaaslane võib siis sootuks maha jääda.
6. Allamäge sõites ei tohi tirri lasta (vedav paar ei tohi kunagi tirri lasta, v.a aeglustamise ajal). Tuleb vändata nii, et seljataga olev paar ei peaks koguaeg tirri laskma. Pundi sabas on juba nii suur tuulekott, et nemad peavad juba piduritega kiirust reguleerima. Kui allamäge sõites ees tirri lasta, surutakse punt tihedalt kokku ning oht kukkuda suureneb. Manööverdamiseks ruumi pole, kiirused ka suured.
7. Vedades pole soovitav seljapealt batoone õngitseda ning joogipudeliga toimetamine on ka selline küsimärgiga tegevus. Vilunud sõitjad saavad sellega veatult hakkama.

Kaua ma/me peaks vedama? Nii kuidas enesetunne ja füüsilised võimed lubavad. Siledal maal ja soodsa tuulega pikemalt, vastutuult lühemalt. Pole kindlat kohustust vedada 1...2km või 5...10min. Kui tunned, et hakkab raskeks minema, anna paarilisele märku ja sooritage vahetus. Ehk siis lähete pundi eest pundi lõppu. Vedamine tuleb lõpetada kindlasti enne kui kõik jõuvarud otsa saavad, sest sellisel juhul võib juhtuda, et te ei jaksagi korraliku vahetust teha ning pundi lõppu vajudes ei suuda te end enam pundi tuulde sättida ja jääte maha. Tugevamad sõitjad võiks arvestada ka sellega, et kui seljataha jääv sõitja on tunduvalt nõrgem, võib ka teiseks paariks olemine tal enne vedamise saabumist juba üle jõu käia. Eks nõrgem paar seljataga võib siis ka vedavale paarile hõigata, et nad vahetuse teeks.

Kuidas toimub vahetus? Vahetust saab teha kas vasakule, paremale või kahele poole. Reeglina tehakse vahetus paremale. S.t vedav paar läheb paremalt poolt punti grupi lõppu. Seda tänu sellele, et treenime ju liikluses. Vasakule vahetades võime end tagant tuleva auto ette vahetada. Kahele poole vahetusest saite ilmselt juba ise aru. Vasakpoolne sõitja vasakule ja parempoolne paremale.
Kuidas siis ikkagi vahetada? Enne vahetamist peab ka paariline teadma, et toimub vahetus. Selleks piisab, kui öelda "vahetame" ja viisakas oleks, et teine ka kinnitab, et sai aru, mis öeldi :). Kui see protseduur tehtud, tuleb mõned vändapöörded kiirendada, et pundist lahti rebida ning paremale teeserva manööverdada. Vasakpoolne sõitja peab kiirendama veidi pikemalt, sest ta peab sattuma paremal oma paarilise ette.
Milleks peaks kiirendama? Kui kiirendamata järsult paremale keerata ning tagasõitja juhtub esirattaga Sinu tagaratta kõrval olema.... just just. Seesama doomino jutt. Nüüd, kui olete paarilisega üksteise sabas paremal teeservas, sõidab punt teist vasakult mööda. Kui viimane paar möödub, võtab varemalt paremal servas sõitnud sõitja end kohe pundi sappa ja sätib end pundi vasakusse ritta ja paariline siis paremale. Pundi lõpus sõites on paslik joogipudeliga askeldada ning vajadusel seljapealt mõni batoon välja õngitseda ning see ettenähtud otstarbel ära tarbida.
Sageli on grupis paaritu arv sõitjaid. Sellisel juhul sätib eesttulija end pundi lõpus olevale üksikule paariliseks ning teine end pundi lõppu ja jääb omale uut paarilist ootama. Nii õnnestub tihti teiste ratturitega tuttavaks saada :). Veel. Pundi sappa vajudes tuleb seda teha piisavalt kiiresti, kuna sellel hetkel on teel kolma ratturit kõrvuti ja punt päris lai. Samas ei tohi ka liiga kiirelt pundi sappa vajuda, kuna kiiruste vahed lähevad suureks ja pundi sappa võtmine võib osutuda ülejõu käivaks ettevõtmiseks.

Mida pundi keskel teha ei tohi?
1. Pundi keskel hoiad pundi tempot. Ei tohi maha jääda ega punti pikaks venitada.
2. Tuleb hoida oma sõidujoont. Vasakule-paremale poogeldamine võib lõppeda enda ja tagasõitjate kukkumisega.
3.Sadulast püsti tõustes tuleb vältida ratta tahapoole lükkamist. Ilma täiendava kiiirendamiseta (nii pool vändapööret) see ilmselt ei õnnestu. Mis juhtub, kui nii teha? Just, just. Lükkate oma ratta tagasõitja esirattasse. Heal juhul pääsete ehmatusega, halvemal juhul olete mõlemad pikali.
4. Tuleb korrata eessõitjate märguandeid pöörete, aukude ja pidurdamise kohta. Kas siis hõigete või käemärkidega.
5. Vali selline ülekanne, et Sa ei peaks tirri laskma. Tirri lastes pole keegi tugevaks saanud. Kerides küll. Kui vedav paar saab edasi ilma tirri lskmata, saad ka sina. Lisaks sellele hoiab see ka ühtlast sõidujoont ning Sa ei vibreeri pundis edasi-tagasi. Tirri kõrin pundis on ka ohumärk. See annab märku, et mingil põhjusel aeglustatakse ja tasub olla ekstra tähelepanelik. Kui nüüd keegi pundis koguaeg vajutab raske rauaga paar pööret ja sõidab eessõitjale tagarattasse ja siis tirrrrrrrrrrrrr tagasõitjale esirattassse ja nii edasi. Sellise sõitja taga on ääretult ebamugav ja ebaturvaline sõita. Proovi Sina sellist tegevust vältida.

Sattusin taas vedajaks, mis nüüd? Ei mingit paanikat. Säilita tempot ja hoia sõidujoont. Kindlasti ära kiirenda. Juhul kui on vaja tempot tõsta, tee seda vaikselt ja sujuvalt. Sest eest lahkunud paarile võib järsk tempo muutus saada tapvaks kuna väsinuna taha suundudes ei jõua nad end kasvanud tempoga pundi  sappa sättida.

Paariline haihtus. Mis edasi? Kui paariline kaob (tehniline rike, lõpetas trenni, väsis ja väljus pundist, läks põit kergendama vms) ja on näha, et ta koheselt ei naase, välju rahulikult grupist paremale. Enne manöövrit anna käega märku, et tagumised teaks mida tegema hakkad. Kui saad grupist välja, anna tagumistele märku, et nad vahe kinni sõidaksid ja ise säti end pundi sappa. Seal saad oma paarilise ära oodata või kui paariline ei naase, saad uue paarilise.
Juhul kui eessõitev paar laguneb ning üksik sõitja ei taipa pundi sappa võtta, võib talle teha märkuse, et ta pundi lõppu võtaks või sõidad sina või sinu paariline ühe koha ette ja moodustuvad uued paarid. Selline nihe peab toimuma pundi lõpuni välja. Segaduste vältimiseks on mõistlikum siiski üksikul sõitjal minna pundi lõppu.

Tatistada tahaks. Kuidas edasi? Tatistamisel on oluline mitte tabada (ka kogemata) oma kaaslasi. Kindlasti ära 'tulista' otse vasakule või paremale. Tuul ja kiirus teevad oma töö ning pritsmed võivad tabada tagumisi sõitjaid. Olgu siis 'toodangu' algkiirendus nii hea kui tahes. Mõistlik on natuke kummarduda ja lajatada lenksu ette või oma jalgade ette. Võib ka sirutada käe vabal küljel diagoaalis (kell 4-5, 7-8) alla ja 'tulistada' oma käe ette paralleelselt käega. Kui pritsmed midagi tabavad, siis oma kätt. Oma tatt ei tapa. Kui on ohutu ja piisavalt ruumi, võib ka pundist välja sõita ning vajalikud toimetused ära teha. Eriti on see soovitav nina nuuskamiseks. Kui pundist väljuda pole võimalik, tuleb kas kannatada ja oodata kuni satud pundi lõppu või väljute koos paarilisega grupist ja lähete lõppu. Seal saad vajuda ka oma paarilisest natuke tahapoole ning lõõrid läbi puhuda. Kõige selle juures jälgi alati, et see kõik oleks ohutu nii endale, kui kaaslastele. Tegutse rahulikult ja läbimõeldult, säilita alati oma sõidujoon.

Nii need paarid siis pundis ringlevad ja kui kõike seda järgida on grupisõit  lõbu, mitte õudus.

Kuidas ja millest märku anda?
1. Kindlasti peaks andma märku pidurdamistest. Selleks tuleb kas hõigata, et 'pidurdamine' või tõsta käsi püsti.
2. Pöörded. Käsi sirgelt või diagonaalis kõrvale (kell 9-10 või 3-2).
3. Takistused teel. Kivid, augud, klaasikillud jne. Selleks viipa käega otse alla sellele küljele, kust takistus Sinust möödub. August möödumiseks ära võta suurt kaart. Auk püsib paigal ja ei liigu. Suure kaarega võib pundi paksuks ajada ja see ei meeldi autojuhtidele ning tagarattas sõitja võib ka saada ehmatuse või kukkumise osaliseks.
4. Möödumine teepervel või keset teed seisvast autost, jalutajatest või jalgratturist. Selleks siruta käsi seljataha ja käelabaga lehvitades annad märku, et tuleb natuke vasakule või paremale hoida (sõltub, kummal pool takistus on). Märguandeid dubleerib tavaliselt ka viimane paar. Osalt harjumusest ja osalt ka seetõttu, et märkamatult või olla seljataha tekkinud mõni sõitja.

Mõned nipid.
1. Kui oled grupis nõrgem, püüa vältida peajagu tugevama paari sappa jäämist. Teisel paaril on küll ~30% kergem sõita kui esimesel ,aga siiski raskem kui kolmandal ja neljandal. Seetõttu võib pikemalt vedav tugev paar Su juba teisel kohal ära küpsetada. Kui nii juhtub ja tunned, et jõuvarud lõppemas, hõika esimestele, et nad vahetaks ning kui nemad on oma vahetuse teinud, vahetage ka ise ära. Keegi ei pane seda pahaks.
2. Kui oled väsinud või nõrgem, ära vea allamäge lõikudel. See võib küll tunduda alguses kerge, aga mäest alla jõudes oled oma jõuvarud ammendanud ning järgnevaks tõusuks on ees värske paar (kes ennist seljataga tirri lasi) ja mäkkemineku tempo/koormus võib osutuda ülejõukäivaks. Parem puhka pundis ja säilita jõudu tõusule.
3. Pikemad ja raskemad tõusud säti end vedama. Mis siis, et oled nõrk. Vedav paar dikteerib tempo. :). See nipp kehtib ka võistlustel. Siis küll kühveldatakse lõpuks vasakult ja paremalt mööda, aga läbi grupi lõppu vajumine (võistlustel) annab ajalise võidu ja mäe otsas oled loodetavasti ikka pundi sabas kinni.
4. Kui hakkad jooma, võta ühe käega lenksust võimalikult keskelt kinni, enne kui pudeli järgi õngitsed. See aitab hoida stabiilset sõidujoont kuna kehaga vänderdamine ei mõjuta niipalju lenksu ja ka tee pealt tagasi tulevad löögid ei muuda niipalju trajektoori.
5. Kui vaatad mingil põhjusel üle õla tagasi, pane käsi paarilise õlale. Nii säilitad sõidujoone ja -kiiruse ning ei kaldu kõrvale. Võistlustel piilu jalgevahelt või kaenlaalt, mis Sinu seljataga toimub. Üle õla vaatamist väldi. See on ohtlik. Harjuta kõike seda ka treeningul ja üksi sõites. Siis õpid tundma nii ennast kui ratast sellises olukorras.

Võistlused. Võistlustel kehtib kogu eelnev jutt. Tuleb hoida oma sõidujoont, pööretest ja takistustest tuleb märku anda jne. Väldi järske manöövreid ning sõitjaid, kes teevad neid. Kui näed ees mõnda kahtlaselt sõitvat tüüpi, püüa temast mööduda või hoida võimalikult kaugele. Mida eespool asud pundis, seda väiksem on tõenäosus kukkumisele ja mida rohkem on rahvast Sinu seljataga, seda suurem tuleb kuhi, kui kukkumise põhjustad.

Põhiline vahe treeningul ja võistlusel on selles, et puudub organiseeritud paarides sõit. Võistlustel tekib punt, mille peas on töökad ratturid, kes veavad samamoodi vahetustega ja sabas kulgeb ballast, kes kiirendab finishisirgel külvates seal kodaraid, verd ja kaost. Neist on mõistlik võimalusel sõidu kestel lahti saada. Seda siis eest ära sõites, mitte neid pikali tõmmates. Või turvalisuse huvides finishis mitte selle loomakarjaga kaasa minna. Las kari lendab. Peamine, et ratas ja ise terveks jäävad. See jutt oli nüüd küll harrastussportlastele, kes ei pauguta poodiumikohtadele (kuigi seal käib tavaliselt kõige rajum andmine).

   
(Võistlus: küljetuulega vs vastutuulega)