Ehk siis igavikuline küsimus mida ma olen korduvalt kuulnud oma naise suust - MIDA SELGA PANNA?
Kuna oma särk on ihule ligemal siis alustan spordipesust. Pesu eesmärk on säilitada keha ühtlast temperatuuri ja suunata niiskus järgmitesse kihtidesse. Kuna talvel on külmetamise oht eriti suur, siis soovitan soojalt kanda esimese kihina korralikku spordipesu. Vahet ei ole, kas õhemat suvist või veidi paksemat talvist. Peamine, et ta oma eesmärki täidaks. Aktiivset sporti tehes võiks siiski hoiduda päris paksust nn matkapesust. Täiesti out on külmal ajal sporti tehes tavaline puuvillane T-särk. See imeb vee enda sisse ja edasi ei juhi. Vesi jahtub kiiresti. Nüüd kujutage ette talvel õues olles märga külma kaltsu vastu keha. Kes tundis ennast omas elemendis – laske käia. Ülejäänutele ei pea vist rohkem spordipesu vajalikkust tõestama.
Pööra tähelepanu ka sellele, et pesu ei lotendaks seljas, vaid liibuks trendikalt vastu ihu. Trendiga ei ole siin midagi pistmist. Liibukal on kaks head omadust. Esiteks korjab pesu niimodi nahale erituva higi kohe endasse ja suunab järgmisesse kihti. Teiseks hoiab keha pesu soojana. Õhuvahe puhul on oht, et välistemperatuur jahutab pesu maha. Selliselt on külmetus kiire tulema.
Spordipesu toodetakse nii tehiskiududest, villast kui nende segust. Tänapäeva sünteetika hingab hästi ja juhib eeskujulikult ka niiskust. Tehiskiu ja villa segu või täisvillase kanga niiskusejuhtimine on samuti OK, vill hoiab sooja ka siis kui ta on niiske. Villa puhul soovitan meriinovillast valmistatud pesu. Selle kiud on peenem kui nt lambavillal ja ta ei torgi.
Edasi tulevad vastavalt ilmale järgmised kihid. Talvistel riietel on seespool fliisi taoline kiht mis võtab vastu eelmisest kihist tuleva niiskuse. Pealispind on peenest võrkkangast. Kõige pealmistel riidekihil võiks olla ka korralik tuuletõke. Oluline on veel silmas pidada, et kõik kihid oleksid hingavad. Kui mõni kiht on umbne siis koguneb niiskus sinna alla ja edasi ei liigu. Sellist vettinud mägra tunnet ei soovita kellelegi.
Pükste puhul tekib küsimus kas panna pesu alla ja pampersiga püks peale või vastupidi. Soovitan ikka kanda pampersit vastu ihu. Kuni 15 külmakraadini ma ise pesupükse ei kanna. All on lühikesed suvised püksid koos soojade põlvedega ja seal peal talvised termopüksid. Pealmistel pükstel võiks esimene osa olla korraliku tuuletõkkega ja tagumine vabalt hingav. Külmema ilma puhul panen spordipesu pampresiga pükste peale.
Kätte pane soojad thermo ja windstopper kihiga kaetud kindad. Sõltuvalt temperatuurist võid sinna alla panna veel tööriistapoodides saada olevad õhukesed töökindad. Kui ka selliselt hakkab kätel külm võib kasutada veel mäesuusa/lumelaua kindaid. Külmakindlaimad on siiski lobbster tüüpi kindad. Need on labaku ja sõrmiku ristand, millel on 2 sõrme ja pöial. Kahekesi on ikka teki all soojem:). Minu kogemus selliste kinnastega on 3 tundi rattasõitu -28C temperatuuriga. Lõpus hakkas küll sõrmedel külm, aga tegu oli pigem talvevarustuse testi kui igapäevase treeninguga. Nulli ümber oleva temperatruuri ja vesiste tingimuste puhul on head kätte tõmmata purjetajate neopreenist kindad. Käed saavad küll märjaks, aga jäävad soojaks.
Jalalabad on teine külmakartlik koht. Esimesed märksõnad on soojad suusasokid ja talvised sõidukingad. Viimased on sooja vooderdusega ja veidi kõrgema säärega. Kui Sa selliseid ostma hakkad siis las nad olla pigem veidi suuremad kui liiga tihkelt jalas. Väike saabas takistab vere liikumist ja nii on külmad varbad garanteeritud. Meie kliimas võiks sõidukingade tavalised sisetallad vahetada soojade vildist taldade vastu, mille üks pool on fooliumiga kaetud. Kuna sõidukinga all olev metallist klots on potentsiaalne külmasild, siis selle kohale lõikasin ma samast sisetalla materialist veel ühe soojustuskihi. Sõltuvalt ilmast ja kingadest võib peale laduda 1-2 kihti kingakatteid. Katteid ostes jälgi, et nad hülgaks vett ja peaks tuult. Soovitav on külmaga kasutada maantee kingadele mõeldud katteid, kuna neil on tald täies pikkuses kaetud ja külm ei pääse kinga tallale ligi. Märja ilmaga, kui vett ja lörtsi lendab, võid katete ja kingade vahele panna veel kilekoti. Las jalg olla parem paar tundi umbses keskkonnas, kui saab veerand tunniga märjaks ja külmaks. Riietudes vaata hoolikalt üle, et kingakatete ja pükste (ja ka kinda ning jaki) vahele ühtegi pilu ei jääks. Külm pääseb sealt sisse ja nii ei ole abi ka parimast varustusest. Kui varvas ikka külmetab siis lisaks NASA tehnoloogial valmistatud sokkidele, soojale sisetallale, talvekingale ja mitmele paarile bahilladele toob värsket sooja sinna viia ikka ainult omaenda veri. Kõik muu ainult takistab jahtumist. Sellisel juhul võta ratas käekõrvale ja 3-5 min kerget sörki parandab jalalabade verevarustust ning toob sooja tükiks ajaks jälle soki sisse.
Nina, kõrvade ja kaela katmiseks kombineeri kiivri aluse mütsi, buffi ja maskiga. Vaata et kael, kukal, nina ja kõrvad külma ei saaks. Ennast sisse pakkides arvesta, et vahepeal tuleb mask kinnastatud käega joomiseks ja/või nuuskamiseks eest kiskuda ning pärast jälle kinni katta.
Ratturitel on 2 õrna kohta. Siin võib nüüd oma rikutuse piires fantaseerima hakata, aga üldiselt on nendeks selg ja põlved. Riietudes vaata, et selg oleks korralikult kaetud. Seda mitte ainult kodus peegli ees seistes vaid ka ratta seljas istudes. Põlvedega on sama lugu. Sinna tasub alati põlvesoojendajad peale panna. Nii säästad oma liigeseid ja oled kepsakas memm või taat kuni 90nda eluaastani. Vastasel juhul hakkad juba 60-selt kepiga käima :).
Veidi ka riiete hooldamisest. Et kangad säilitaks pikaajaliselt oma head omadused, tuleb hoolduse juures juhinduda etikettidel leiduvast infost – millise temperatuuriga pesta, kas tsentrifuugida või mitte, kas kasutada loputusvahendeid või mitte jne. See jutt käib siis kõigi spordiriiete kohta alates pesust ja lõpetades termojakkidega. Riiete vale kohtlemine pesemisel ja kuivatamisel võib oluliselt rikkuda nende omadusi.