Juhul kui sul ei ole GPS-a rattakompuuter (Näiteks Wahoo) võivad Sul tekkida järgmised kaks küsimust:
-
Kui kaugele rummust peab paigaldama magneti?
-
Millise numbri (ratta ümbermõõdu) pean sisestama displeil?
Alustame hoopis teisest otsast. Kuidas spidomeeter üldse töötab? Väga keeruliselt, kui ei tea. Spidomeeter koosneb andurist ja displeist (protsessorist). Anduriks on herkonlüliti (ing. reed switch). Mis asi see on? Lihtsalt öeldes on see selline vidin, mis magneti ligiduses tõmbab oma kontaktid kokku. Kui herkonlüliti panna kodus laelampi lülitama, läheks tuli põlema kui magnet lüliti juurde panna ja selle eemaldamisel tuli kustub. Loodan, et oli arusaadav.
Andur kinnitatakse ratta esikahvli või amordi külge nii, et kodarate külge kinnitatud magnet ja andur oleks samal kõrgusel. Siinkohal tasuks pilk visata paigaldusjuhendisse, milline külg, ots või serve sellele anduril magnetile kõige paremini meeldib :).
Aga kui kõrgel-kaugele rummust see ikkagi panna? Iga kord, kui magnet andurist möödub, annab andur impulsi. Neid impulsse loeb spidoka protsessor. Selleks, et teada saada mitu millimeetrit, sentimeetrit või meetrit oled läbinud, tuleb loetud impulsside arv korrutada.... millega? Läbitud teekonna pikkusega. Õige! Selleks teekonna pikkuseks (ratta ümbermõõt) ongi see arv, mille sisestate spidokasse kas milli- või sentimeetrites (kuidas seda mõõta, sellest räägime veel hiljem). Kui näiteks ratta ümbermõõt on viis meetrit (no äkki mõnel on selline ratas) ning spidomeeter loeb kokku 200 andurist saabunud impulssi on läbitud teekonna pikkuseks 200 x 5, mis suureks üllatuseks on terve kilomeeter. Siiani ammutatud teadmistele põhinedes esitame nüüd ühe küsimuse. Kui ratta ümbermõõt on näiteks kaks meetrit ja ratas teeb ühe täispöörde, mitu impulssi annab andur protsessorile? Õieti vastasid need, kes ütlesid/mõtlesid: "Ühe". Nüüd küsime uuesti. Mitu impulssi ühe täistiiru kohta annab andur siis, kui see on paigaldatud rummu juurde ja mitu siis, kui lenksule lähemale (ülespoole). Taaskord vastasid õieti need, kes mõtlesid või ütlesid "ühe". Nüüd peaks olema vastus küsimusele nr1 olemas. Kui te ikka aru ei saanud, lugege seda lõiku veelkord :).
Kuidas spidomeeter teab, kui kiiresti ma ikkagi liigun? Seda me juba teame, kuidas teekonna pikkust teada saadake. See oli ju lihtne, kas pole? Kiiruse arvutamiseks on nüüd kaks võimalust. Osad spidomeetrid teevad seda ühtepidi, osad teistpidi. Esimene võimalus on lugeda kokku saabunud impulsside arv teatud ajavahemikus. Näiteks, kui viie sekundi jooksul saabub 23 impulssi ja ratta ümbermõõduks on 2 meetrit, oleme selle aja jooksul läbinud.... õige 23(impulssi) x 2(meetrit) = 46 meetrit. Lihtne. Nüüd me teame, palju me viie sekundiga läbisime. Seega saame välja arvutada, kui palju me läbiksime samal kiirusel tund aega sõites. Minutis on 60 sekundit (loodan, et see kellelegi üllatuena ei tulnud). 5 sekundiga tuli 46 meetrit, seega 60 sekundiga tuleks 60/5*45=552m. Nii. Nüüd me teame, kui palju läbime minutiga. Aga palju tunniga? Teadupärast on tunnis sama palju minuteid, kui minutis sekundeid (kes juba unustas, lugegu eespoolt, seal on see kirjas). Seega 552*60=33120m. Jube suur number, midagi on valesti? Ei. Tegemist on meetritega. Meie tahame näha, mitu km/h me liigume. Selleks teisendame meetrid kilomeetriteks 33120/1000ja saamegi 33,12km/h. Lihtne, kas pole? See oli üks võimalus. Teine võimalus on mõõta ära aeg, mis kulub ühest impulsist jägmiseni. Et mõõtetulem oleks täpsem, loetakse kokku rohkem impulsse, võtame näiteks kümme impulssi. Mõõtmise tulemusel selgus, et kümmne impulsi kokkulugemiseks kulus neli sekundit. Seega minutis tuleks meil... õige 60/4*10=150 impulssi. Tunnis tuleks siis 150*60=9000 impulssi. Ratta ümbermõõduks oli meil 2m, järelikult 9000*2=18000m. Teisendame selle kilomeetriteks ja saame 18000/1000=18km/h. Jälle lihtne, kas pole? Need on kaks põhilist moodust kiiruse arvutamiseks. Ehk saite nüüd natuke targemaks :)
Kuidas ratta ümbermõõtu mõõta? Üks võimalus on vedada mõõdulindiga ring ümber ratta, ventiilist ventiilini. Või tõmmata maha kriips, panna esiratas ventiilikohaga kriipsule ja lükata ratast sirgjooneliselt, kuni ratas teeb täistiiru ja seal vedada maha teine kriips. Nüüd mõõtke kahe kriipsu vaheline maa ning voila... täpsema tulemuse saamiseks võib teha kaks või kolm täistiiru ning mõõdetud maa siis vastavalt jagada kahe või kolmega. Aga tegelikkuses piisab täiesti ka ühest ringist. Sest täpsus ±5mm annab 43km läbimisels veaks kõigest ±100m. Mis teeb mõõtetäpsuseks ~0,2%. :). Eks igaüks mõtleb nüüd ise, kui paranoiliselt ta selle ümbermõõdu numbri täpsusesse suhtub.
Kas juhtmega ja juhtmeta spidoka seadistamisel on ka mingi vahe? Ei ole. Üldpõhimõte on mõlemal sama. Loetakse ikka neid samu igavaid impulsse. Ühel juhul edastatakse need mööda juhet, teiseljuhul raadioteel läbi õhu. Juhtmeta spidoka paigaldamisel peaks jälgima, et kell ja andur saaks mõlemad samale küljele. Siis on kindel, et anduri impulsid ikka kellani jõuavad. Jälgige alati paigaldusjuhist. Sellest on tihti abi. Juhendi võib ära visata ka peale spidomeetri paigaldamist :). Juhtmega spidokal tasub anduri kaabel kerida ümber piduritrossi kõri (või ümber pidurivooliku). Siis on ta kindlalt paigal ja ei jää ripnema ja väheneb oht, et anduri kaable puruneb metsas mõne osa taha haakudes.
Kokkuvõtteks... spidokas on üks lihtne asi, kas pole?!
Kui soovid hoopis täpsemat ja võimaluste rohkemat valikut, siis vaata GPS spidomeetrite poole vajutades SIIA või tutvu meie tavaliste spidomeetrite valikuga, vajutades SIIA.