Talv pakub ratturile ja rattale väljakutseid. Kuidas teha nii, et ka sellel aastajaal rattaga mõnuselt liigelda ja trenni teha saaks?
Põhiline tuunimine on pikkade porikate ning tulede külge kruvimine.
Lühikesi porilaudu on lihtsam paigaldada ja metsas sõites on väiksem oht, et nende vahele mõni oks kinni kiilub ning porika sõlme veab. Samas hoiavad nad kuivana ainult selja ja kõigest vähendavad pori silmades ning liiva hammaste vahel. Pikad porikad hoiavad kuivana selja, rinna ja sääred/reied. Kui tahad päris kuivaks jääda siis on vaja esimese porika külge aretada ka porilapakas. Materjaliks sobib tugevam kumm, mingi põrandakatte materjal, pehmem plastik jne. Lõika paraja tüki välja ning kinnita neetide või poltidega porika külge. Needi alla on mõistlik panna veel suurema läbimõõduga seib. See hoiab ära porika murdumise neetimiskohast. Kui sõidad pundiga, siis tagasõitjad on Sulle tänulikud tagumise porilapaka eest.
Osadel ratastel puuduvad porilaua kinnituseks mõeldud kronsteinid. Mina oma talverattal lahendasin olukorra nii, et ostsin rauapoest perforeeritud plekiriba ja väänasin selle ümber raami/amordi selliselt, et tekkis midagi kõrva taolist. Seejärel kinnitasin porilaua tekkinud kõrva külge. Töötab. Plekiriba ja raami vahele panin veel vanast sisekummist lõigatud riba et plekk raami ära ei kriibiks ja liikuma ei hakkaks. Kui endal ei ole viitsimist jännata siis usun et rattapoodide mehhannid on üliõnnelikud kui keegi nende sügisesi tööpäevi aitab sisustada.
Mõnikord pritsib vett ka esiporika esimese otsa alt välja ning tuul toob selle näkku. Selle vastu aitab esiporika pikendamine vana porilaua tüki abil.
Tulede ja helkurite kohta kehtib kõnekäänd mida rohkem seda uhkem. Lisaks helkuritele soovitan kindlasti kinnitada rattale tuled. Nii esi- kui tagatulel peaks kindlast olema ka vilkuv režiim. Plinkivat lambiga oled nähtav nii vastutulevatele, tagant lähenevatele kui kõrvaltänavast välja keeravatele autojuhtidele. Ta hakkab silma ka jalakäijatele, rulluisutajatele ja –suusatajatele. Lisaks vilkuvale tulele võiks ees olla ka mingi reaalselt teed valgustav element. Nii märkad Sa ise õigeaegselt teeolude muutust, auke ja takistusi. Tuled on kui odavaim elukindlustus.
Rehvivaliku soovitan teha suurema mustriga isendite seast. Nendega kannatab sõita ka kinnitallutud lumel. Jääl tavalise kummiga pidamist ei ole. Seal loeb ainult enda osavus ja parema tasakaalu saavutamiseks teeb ka keel suus tasakaalu harjutusi, olles kord paremas kord vasemas põsenurgas. Jäiste oludega sõites on mõistlik kasutada naelkumme.
Teab mis tibimagnet selline ratas küll välja ei näe aga kuiv ja ohutu on sõita:-)
Kuiva treenimist,
Riho
P.S. Kui Sa plaanid sõita talvel sama rattaga millega Sa suvel võistled siis soovitan Sul talveks muretseda eraldi kahvel/amort ja jooksud. Teine võimalus on muidugi ehitada eraldi talveratas. Vaata ringi oma kuuris või garaažis. Sinna on kogunenud kindlasti poole ratta jagu erinevaid juppe. Teise poole ostad kokku second handina velo.clubbersist või odavama otsa juppe hobisport.ee-st:-)